Väikeste erinevustega 1899EMRLR:
Üsna sama tõlge on ka 1694MKLR lk. 29:
Siin on 3. salmis huvitav minevikuvorm (või ka eksitus), kus sõna 'minema' minevikuvorm on kirjas kui 'minnud', mitte 'läinud'.
Eelmine ja erinev tõlge laulust on 1693EMLR lk. 207:
Viimase salmi 3. ja 4. rida on 1673Luther variandis sellised, mis aitab mõttest paremini aru saada: "Nink ickas Abbix hühdma Se Pöha Waimo tahs/" = "Ning ikka abiks hüüdma Seda Püha Vaimu taas."
Kõige esimene variant on samuti olemas 1637Stahl lk. 31:
Viisiga variant 1872SKK:
Veidi erineva viisiga on 1864TTMKLR:
Kolmas viisivariant on 1859LWRTTMK:
Tartumaa-keelne 1864TMKLR:
1909TTKLR erinevus on nt. 1. salmi alguses 'Oh me armet' waese!' ja 6. salmis 'Me eest kanda hoolt'.
Oma tõlke või versiooniga on 1842WPWWL:
See on vägagi elav variant sellest laulust, mis toob kogu patu ja kohtupäeva seose eriti ilmekalt esile. Lisaks on väga hea, et võõrkeelne salmide lõpp (muudes variantides) on siin eestikeelne.
Keelelises mõttes on siin huvitav see, et otsese kõne jätk uuel real on iga kord viidatud alustavate jutumärkidega -- sarnaselt (mõnele?) inglise keele praktikale, kus otsese kõne iga uus lõik alustatakse jutumärkidega.
Harva juhtumina on see laul olemas ka 1816WLRTTR:
Teksti osas on siin mitmeid huvitavaid erinevusi, nt. 4. salmi algus on täiesti teine. Mujal võõrkeelsed salmide lõpud on selles variandis samuti eestikeelsed ja iga kord veidi erinevad.
See variant ja sarnasus 1864TMKLR-ga tekitas mõtte, et kuna selles 1816WLRTTR-s ei ole väga palju laule -- 85 tk. --, siis tundub, et võib olemas olla veel mingi mahukam variant TMKLR-st, mis on välja antud enne 1816. a. ja kust selle laulu tekst võetud on. Aga ei ole siiski välistatud, et just siit ta 1864TMKLR-i võeti, tehes mitmed parandused juurde.
Nagu näha, viidati sellele laulule kui a-variandile. Teine variant on selline, vanem, nagu ka pealkiri ütleb:
See variant on sisuliselt muutmata tekstina kuni 1685WTMKLR-ni välja. Silma jääb üks kummaline koht 5. salmi alguses, mis on ka uuemas variandis samamoodi: 'Ärge ärra-heitkem Põrgo-tulle eest.' Ilmselt mõeldakse siin, et põrgutule ees ei pea kartma või nagu 1864TMKLR oli parandatud, et ei tule meelt heita. Aga 1743TMKLR-st mineviku suunas on see koht selline: 'Nink ka ärraheitkem, Pörgu-Tulle eest.' Üldise kristliku õpetuse mõttes on see variant selgem: tehkem seda ja elagem nii, mis aitab põrgutule eest ära pääseda.
Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar