0167 Armas Jeesus, armastaja

 

Siin on viidatud Jumala vihale, mis on oluline õpetuslik osa nii Vanas kui Uues Testamendis, aga mida tänapäeval järjest vähem osatakse kogu muu kristliku sõnumiga seostada. Arvan, et põhjus on selles, et "sotsiaalevangeelium" on saanud Piibli õpetusega võrreldes nii suure ja ebaproportsionaalse osakaalu, et inimest, kes on sageli tõstetud Jumala kohale Jumala asemel (kui isegi mitte veel õpetuslikult, siis muude tegude ja sõnadega siiski), tahetakse "mitte hirmutada", mitte rääkida talle ebamugavatest patu, süü, vere jt. taolistest teemadest. Jumala viha ei pea ka üle tähtsustama: sellele tuleb anda oma õige koht kogu kristlikus õpetuses nagu kõigi muude asjadega, mis Piiblis kirjas. Kõik, kes selliselt on õpetust muutnud ja õpetavad, vaadaku esmalt ikkagi Piiblisse.

1916ELR:

Millegipärast näidatakse siin laulu autoriks olevat keegi teine. Võrreldes 1938ULR ja 1899ULR-ga on siin 2. salmi lõpus 'wõtsid', mitte 'wõitsid', mis paistab pigem trükiveana, sest sellele järgneb viimasel real 'wõitnud' kõigis kolmes raamatus.

1899EMRLR on paljude erinevustega:

Viisiga 1939VLR on sõnalise osa teinud ladusamaks:

1872SKK viis on mõnede väikeste erinevustega:

Siin paistab järgmine laulu autori variant: J. Scheffler.

1859LWRTTMK viisirida on natuke erinev (lisaks helistikule):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR teksti lõpus on ära toodud veel üks erinev (juba neljas) teksti autor: Johann Angelus (1624-1677). Peale 17. sajandi ei paista neil erinevatel autoritel midagi ühist olevat.

Oma tekstivariant on sellest laulust 1842WPWWL:

1997VL: nr. 105. Siin on autoriks kirjas vabahärra von Rosenroth (juba 5. variant!) ja vaid muusika autoriks Adam Drese. 1939VLR-s oli Chr. K. Rosenroth märgitud viisi autoriks.

1991KLPR: nr. 68. Siin viidatakse samuti sõnade autoriks Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth.

Ka hymnary.org mainib erinevaid nimesid, keda on peetud (ekslikult) autoriteks.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.