1899EMRLR:
Erinevusi pole palju, aga mõnede salmide juures neid on. Tundub, et kõikide salmide viimased read on natuke pikemad kui 1938ULR variandis, mis võib viidata ka väikesele viisi erinevusele.
Selle laulu puhul oli näha, et 1847EMRLR variandis olid omakorda mõned muudatused, aga kuna sealsed lehed olid kohati väga määrdunud, siis üsna lähedase tekstiga lisan variandi 1868EMRLR-st:
1796ULR oli muidugi eemaldanud viite kuradile 3. salmist, aga ka 9. salmi lõpust. Seal olid vastavad read sellised: 'Ning himmud mulle kärra' ja 'Se kurja kiusatusse käest'. Kuna muu tekst on sama, siis seda siia eraldi ei hakanud seekord lisama. Ühtlasi aga ei tahtnud nende muudatuste tõttu jätta lisamata moonutamata ülaltoodud varianti.
1694MKLR lk. 178 on juba palju erinevam ja sisu poolest tihedam variant:
Selle laulu teksti lugedes loeks juba nagu teist laulu, kus on omad uued rikkused.
1693EMLR lk. 71:
Siin on näha üks sage viga vanemates lauluraamatutes: u-tähe asemel on n või vastupidi, nagu oleks täht üles-alla poole ära vahetanud. See on näha 1. salmis sõnas, mis peaks olema 'Truwist', mis tähendab 'Truult' ja ka 6. salmis sõnas, mis peaks olema 'tunnista'.
Suurem erinevus on see, et varem räägiti vaenlasele hea tegemisest, nüüd vennale, st. usuvennale, -kaaslasele. Aga omamoodi on ka siinsed mõtted erinevad.
1673Luther variandis oli 1. salmi teine pool erineva sõnastusega, aga muu oli sisuliselt sama.
1637Stahl lk. 173:
Siin on näha originaalne mõte, et heategemine käis ikkagi vaenlase kohta, nagu see ka Piiblis on esile toodud. Nagu on olnud varemgi, on sellise väga vana originaali juures mõttes üsna erinevad kui need, mis on mitmete muutmiste kaudu kirjas tänapäevases variandis. Vaid mõned olulisemad või omamoodi kohad on äratuntavad.
Laulu viis 1864TTMKLR-st:
Vaadates viimase salmi viisi, paistab, nagu sobiks see pigem 1938ULR lühema lõpuga kui varasemate variantidega.
Pikemale lõpuosale sobivam ja veidi erineva viisiga on 1859LWRTTMK:
Tartumaa-keelsetest esimene on 1864TMKLR:
Siin on taas näide, kus tegelikult on kahe erineva keele kasutus ja sellest lähtuvalt ka erinev tõlkija ja tõlge kasuks: 2. salmi lõpus on toodud mõte 'Mo tahtmist murra tääl' ehk 'Mu tahtmist murra siin', mis on nähtav 1637Stahl originaalis, aga põhjaeestikeelsetes variantides on see juba kadunud alates 1673Luther-ist. Asemel on küll teine ja kah hea mõte 'Et ellan pattuta', aga mina isiklikult eelistan, et kui ei ole teoloogilist probleemi, säiliks algne variant, sest nii tuleb paremini esile laulu looja mõte. Ja tartumaa-keelsete laulude seast püsis see lõpuni välja kuni 1909TTKLR-ni. Sisu poolest on see algne variant palju üldisem: viitab inimese alistumisele Jumalale ja oma tahtest loobumisele, et täita Jumala tahet. Ilma patuta elamine on üks oluline osa sellest, aga juba kitsam osa.
1766TMKLR on mitmete erinevustega:
Peale seda oli veel ka 1783TMKLR variant sama tekstiga, aga seal oli 5. salm osaliselt erinev: "Sesugust lotust anna, Kumb ligumata jääp. Sel anna armo näüta, Ke mulle kurja teep, Et hääd woi tälle tettä, Ei otsi kaswu tääl, Ent armasta nii teddä, Kui tahhap sinno meel."
Laulu algusosas ja mujalgi on erinevusi veel 1685WTMKLR-s lk. 190:
Kõikide piltide allikas peale esimese, teise ja kolmanda: digitaalarhiiv DIGAR.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar