1847EMRLR:
Siin on kohe üks asi selgem, nimelt 5. salmis on semikoolon, mis eraldab edasise, aga 1938ULR-s on samal kohal koolon ja peale järgmist rida punkt, mis muudab mõtte ebaselgeks. Siinne variant on aga selge.
1694MKLR lk. 115 on eelmine variant:
1693EMLR lk. 322 annab selle laulu kohmakama variandi, aga algsed mõtteid on siin ka ilmselt rohkem.
Siin 'Hebbe'='häbi', 'siddes'='sees', 'pohl'='poole', 'Lind'='linn', 'Pörggo-Kon'='põrgukonn', 'Pahs'='paas' ja tähendab vist võrdpilti kindla kivimina, 'sahdnut sallat Kehlet'='saatnud salakeeled'='saatnud kurjad keeled', 'Wörkut kahs'='võrgud ka', 'walskit Mehlet'='valed meeled'='valed mõtted'.
Oli olemas ka kõige vanem variant, 1637Stahl lk. 111:
Põrgukonna asemel mainitakse siin lihtsalt vaenlasi, kes on laulja ümber mõlemal pool, seega oli see juba hilisem kujundlik riimi jaoks võetud pilt, mis veelgi hiljem uuesti välja jäetud. 4. salm on huvitav: see on nagu suur Jumala ülistus, kus laulja loeb ette, kelleks Jumal talle kõik on, aga mis on hiljem lühendatud: siin on kirjas 9 nimetust, mis kahaned väga kiiresti 4-5 peale.
Edasi viisid, 1872SKK, kus on sisuliselt sama saksakeelne tekst, mis ülal:
Kõrgem variant on 1864TTMKLR:
1859LWRTTMK viisirida on hoopis erinev:
Tartumaa-keelsetest standardne 1864TMKLR:
Mõningate väikeste erinevustega olid ka vanemad, millest kokkuvõttes üks vanemaid olgu siin 1690TMKLR lk. 144:
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar